Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to main content
Accessibility

Sooline võrdsus

Kõrgharidus

Üliõpilaste hulgas on ligi 60 protsenti naisi, ülikooli lõpetajate hulgas on mehi aga juba kaks korda vähem (34%) kui naisi (66%) (Haridussilm). 

Eri õppeastmetel ja -liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane. Üliõpilaste ja lõpetajate osakaale võrreldes paistab silma, et just I astmel (rakenduskõrghariduses, aga ka bakalaureuseõppes) on mehed vähem edukad. Sama peegeldub ka katkestajate statistikas: kõrghariduse katkestajate hulgas on viimasel kolmel õppeaastal olnud võrdselt mehi ja naisi. Kuna mehi on üliõpilaste hulgas vähem, siis tähendab see, et nende hulgas on katkestajate osakaal suurem. I astmel ja integreeritud õppes on mehi katkestajate hulgas üle 50, magistri- ja doktoriõppes alla 50 protsendi. 

Vanusegrupis 25–34 on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei ole aastatega vähenenud.

Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste õppekavadel domineerivad mehed ja sotsiaalteemadega seotud õppekavadel naised. Mehed on alaesindatud hariduse, tervise, heaolu, kunstide ja humanitaaria õppekavadel. Mõned kunagi meestekesksed erialad – õigusteadus ja arstiteadus – on muutunud aina enam feminiinsemateks. 

Loodus- ja täppisteaduste lõpetajate hulgas valitseb aga pigem sooline tasakaal (naisi 38%). Liites kokku tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnad, on tasakaal Eestis paremgi kui Euroopas keskmiselt. Nende valdkondade sees on suundade kaupa aga suhteliselt suured soolised erinevused: naisi on oluliselt vähem IT-suunal ja meestega võrdselt loodusteadustes. 

Kuigi (kõrg)koolid saavad erialavalikuid veidi suunata, peetakse karjäärivalikutes põhiteguriks siiski kaaslaste, perede ja õpetajate mõju. Seda olulisem on selgete tegevuste kavandamine – alates põhikoolist näiteks tütarlastele teaduse ja tehnikaga ning poistele hoolduse, tervishoiuga seotud alade/valikute populariseerimine.

Noorte naiste ja meeste eriala- ja kutsevalikuid saab mitmekesisemaks kujundada siis, kui kutsenõustamissüsteemis on teadvustatud vajadus vabaneda soostereotüüpidest ja rakendatakse ajutisi meetmeid ühe või teise soogrupi valikute mõjutamiseks.