Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde
Vaegnägijatele

Sooline võrdsus

Ülevaade

Kliimamuutustel on suurem mõju sellistele elanikkonnarühmadele, kes on kõige haavatavamad, olenemata sellest, kas need asuvad arenenud või vähemarenenud piirkondades. Haavatavamad ühiskonnagrupid, sh vaesemad ja suuremad pered, vähemharitud, kehvema tervisehinnanguga inimesed, ja eriti naised, kes kuuluvad haavatavatesse gruppidesse, tunnetavad puudujääke keskkonna turvalisuses teravamalt.

Kliimamuutused mõjutavad kõiki riike ja kõiki inimesi kogu Euroopas ja kogu maailmas, kuid nende mõju ei ole piirkondade, põlvkondade, vanuse- ja sissetulekurühmade, ametite ja sugude vahel võrdselt jaotunud. 

Sooline perspektiiv on asjakohane kõikides keskkonnapoliitika valdkondades. Naiste ja meeste tarbimisharjumustel ja elustiilil on oluline mõju kliimamuutusele. Samuti mõjutab kliimamuutus naisi ja mehi erinevalt, nende soo ja soorollide, näiteks lapsevanemaks olemise, aga veelgi enam sotsiaalsete erinevuste tõttu. 

Soolised erinevused on ilmsed ka keskkonnateadlikkuses, loodusressursside tundmises ning keskkonnaprobleemide tajumises. Soolised erinevused on ka selles, milliseid tarbimis- või keskkonnahoiuharjumusi ema või isa lastele kasvatuse käigus edasi annavad. 

Kliimakriisi globaalsed mõjud ulatuvad Eestissegi ja tulevikus üha enam. Lähikümnenditel ei pruugi anda tooni mitte niivõrd äärmuslikud ilmastikunähtused Eestis või Euroopas kohapeal – kuigi ka tormisus ja kuumalained võivad sageneda ja intensiivistuda –, vaid rändesurve, kuna inimesed, kelle elukeskkond on osutunud kliimamuutuse tõttu sobimatuks, on sunnitud otsima endale uusi elupaiku. Kõigil muutustel, sh kliimamuutusel on soopõhine mõõde ja mõju, mis puudutab nii kohalikke kogukondi kui ka kliimapagulasi. Eesti kliimakavas 2030 ega Eesti kliimapoliitika põhialustes 2050 ei ole soopõhist mõõdet arvestatud.

Kui haavatavaid elanikerühmi eraldi arvesse ei võeta, siis koos kliimamuutustega süveneb olemasolev ebavõrdsus veelgi. Kohalike ökosüsteemide, näiteks metsa säilitamisel või taastuvenergia tootmisel peaks olema kaasatud kohalik kogukond – naised ja mehed, kelle teadmised loodusressursside majandamisest on kohaspetsiifilised.

Sooline võrdsus keskkonnapoliitikas tähendab nii naiste kui ka meeste vajaduste arvestamist ja naiste osalemise suurendamist otsustusprotsessides. Soolise mõõtmega arvestamine võib seega olla väga oluline nende poliitikavaldkondade täieliku potentsiaali ärakasutamisel. Ilma soolist mõõdet arvestamata ei saa kaasata kõiki potentsiaalseid muutuste elluviijaid ja töötada välja viise kliimamuutusega toimetulekuks. 

 

Sooga seotud normid, ootused, vastutus ning sooline tööjaotus kujundavad inimeste suhteid keskkonda. Loodusressursside valdamisel ning kasutamisel on soopõhised erinevused, näiteks omavad mehed suuremat osa maailma põllumajandusmaast. 

Soolised erinevused ilmnevad ka loodusressursside omamises, kasutamises, juhtimises ning õigustes ressurssidele. Samuti selles, kui palju loodusega kokku puututakse. Kõik need erinevused aitavad kaasa sellele, et soolised erinevused tulevad esile ka keskkonna eest hoolitsemisel ja -kaitsel.

 

Soolise võrdsuse tähtsust keskkonnaküsimustes on arutatud alates 1970ndate algusest, mil kasvav arutelu keskkonnamuutuste üle ristus uuringutega naiste rollide kohta arengupoliitilistes strateegiates. ÜRO, Maailmapanga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide eelkõige arengumaade majandusarengut suunavate programmide ja tegevuste rakendamisel on selgunud, et programmid, mis arvestavad naiste ja meeste erinevate rollide ja vajadustega, on tõhusamad. Jätkusuutlik areng nõuab terviklikku lähenemist, millesse on integreeritud sooperspektiiv.

Soolist võrdsust peetakse oluliseks kliimakaitsepoliitikas, eriti kohanemis- ja leevendusstrateegiate kavandamisel ja rakendamisel ehk kliimamuutusega tegelemisel. Et sugu kliimamuutustega tegelemise strateegiates arvestada, tuleb arvesse võtta eri aspekte. 

 

Uuringud on välja toonud tõendeid soospetsiifiliste tarbimisharjumuste kohta, mis mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja seega ka kliimamuutusi. Näiteks sõltuvad naised meestest rohkem ühistranspordi kättesaadavusest, kuna nad omavad vähem autosid, aga ka seetõttu, et naised eelistavad kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, näiteks ühistransporti. 

Ka arusaamad ja hoiakud kliimamuutuste ja kliimapoliitika võimaluste suhtes varieeruvad oluliselt sõltuvalt soost. Naised muretsevad kliimamuutuste pärast keskmiselt rohkem kui mehed. 2020. aastal Keskkonnaministeeriumi läbiviidud keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt peab 47% naistest ja 38% meestest keskkonnasäästlikku eluviisi väga oluliseks. Kliimavaldkonnas on olnud tähelepanuväärne eelkõige noorte naiste roll muutuste eestvedajana. 

Naised on madalama keskmise sissetuleku tõttu suuremas energiavaesuse (võimetus osta energiat kodu kütteks või muudeks vajalikeks toiminguteks) ohus kui mehed ning neil on vähem võimalusi investeerida vähese süsinikdioksiidiheitega variantidesse, nagu energiatõhusus ja taastuvenergia. 

Ka mehi puudutab kliimamuutus negatiivselt, seda eriti siis, kui nad on vaesed. Näiteks mehed võivad tunda tugevat stressi ja ärevust, kui kliimamuutused mõjutavad nende tavapärast maaharimisel põhinevat elatise teenimist ning nad suuda enam täita ühiskonna ettekirjutatud pere peamise leivateenija rolli.

 

Keskkonnateemadest teadlikkuses mängivad peale soo rolli ka muud tunnused. Näiteks on vene suhtluskeelega elanikkond Eestis vähem informeeritud keskkonnateemadest ja peab keskkonnasäästlikku eluviisi vähem oluliseks kui eestikeelne elanikkond. Seda tuleb näiteks teavituskampaaniaid kavandades arvesse võtta. 

Sugu ja keskkonnateemasid lõimivate uuringute põhijäreldustena tuuakse välja: 

  • kliimamuutused ja ökosüsteemide hävimine avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
  • looduskatastroofides hukkub rohkem naisi kui mehi
  • meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt
  • kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud 

Soolise võrdsuse seisukohast on olulisimad küsimused, mida keskkonna- ja kliimapoliitikas arvestada, järgmised:

  • naised keskkonnateemalises otsustusprotsessis
  • soolised erinevused kliimamuutuste mõjudes
  • soolised erinevused kohanemis- ja leevendusstrateegiates