Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde
Vaegnägijatele

Uudised

Sooline võrdsus

Eesti tempo soolise võrdsuse poole liikumisel on aeglustunud

Täna, 24. oktoobril, avalikustati Euroopa soolise võrdsuse indeksi värskeimad tulemused. Neist selgub, Eesti tempo soolise võrdsuse poole liikumisel on aeglustunud ja võrreldes teiste riikidega paraneb sooline võrdsus Eestis visalt. Eesti indeks on tänavu 60,2 punkti, mis on Euroopa Liidu keskmisest 10 punkti vähem.

Agnes Einman
Artikkel
3 minutit
Sooline võrdsus

Palgakujundus muutub läbipaistvamaks

24. aprillil võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, millega suurendatakse palkade kujunemise läbipaistvust. Direktiivi eesmärgiks on tagada naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdne tasu ning vähendada soolist palgalõhet. Milliseid muudatusi toob see kaasa töötajatele ja tööandjatele, selgitab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

Lee Maripuu
Artikkel
3 minutit
Sooline võrdsus

Lähisuhtevägivald kui soolise võrdõiguslikkuse oluline indikaator

Ühiskonnas valitsev hoiak lähisuhtevägivalla suhtes on oluline ühiskonna soolise võrdõiguslikkuse näitaja. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused näitavad, kuidas on muutunud Eesti inimeste suhtumine paarisuhtevägivalda, laste füüsilisse karistamisse ning seksuaalsest ahistamisest ja vägivallast teavitamisse.

Pirjo Turk
Artikkel
5 minuti lugemine
Sooline võrdsus

Naised peavad töötama 38 päeva rohkem, et teenida välja meestega võrdne palk

23. veebruaril tähistatakse võrdse palga päeva. See on päev, kui Eestis täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida välja meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Sooline palgalõhe on 14,9%, mis tähendab, et naistel tuli 2022. aastapalga teenimiseks töötada lisaks 38 tööpäeva.

Pirjo Turk
Artikkel
5 minuti lugemine
Sooline võrdsus

Lõhe soolise võrdõiguslikkuse hoiakutes on noorte naiste ja meeste seas suurenenud

Artikkel vaatleb monitooringute andmete põhjal noorte, keda siinses artiklis on defineeritud 15-29-aastastena, hoiakuid ja nende muutusi ajas soolise tasakaalu küsimuste kohta peresuhetes ja poliitikas. Samuti saab artiklist teada, kuidas suhtuvad selles vanuses noored lähisuhtevägivalla küsimustesse ning millised on nende arvamused seksuaal- ja soovähemustesse.

Pirjo Turk
Artikkel
5 minuti lugemine