Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Перейти к основному содержанию
Accessibility

Sooline võrdsus

Kõrgharidus

Üliõpilaste hulgas on ligi 60 protsenti naisi, ülikooli lõpetajate hulgas on mehi aga juba kaks korda vähem (34%) kui naisi (66%) (Haridussilm). 

Eri õppeastmetel ja -liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane. Üliõpilaste ja lõpetajate osakaale võrreldes paistab silma, et just I astmel (rakenduskõrghariduses, aga ka bakalaureuseõppes) on mehed vähem edukad. Sama peegeldub ka katkestajate statistikas: kõrghariduse katkestajate hulgas on viimasel kolmel õppeaastal olnud võrdselt mehi ja naisi. Kuna mehi on üliõpilaste hulgas vähem, siis tähendab see, et nende hulgas on katkestajate osakaal suurem. I astmel ja integreeritud õppes on mehi katkestajate hulgas üle 50, magistri- ja doktoriõppes alla 50 protsendi. 

Vanusegrupis 25–34 on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi ning see vahe ei ole aastatega vähenenud.

Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste õppekavadel domineerivad mehed ja sotsiaalteemadega seotud õppekavadel naised. Mehed on alaesindatud hariduse, tervise, heaolu, kunstide ja humanitaaria õppekavadel. Mõned kunagi meestekesksed erialad – õigusteadus ja arstiteadus – on muutunud aina enam feminiinsemateks. 

Loodus- ja täppisteaduste lõpetajate hulgas valitseb aga pigem sooline tasakaal (naisi 38%). Liites kokku tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnad, on tasakaal Eestis paremgi kui Euroopas keskmiselt. Nende valdkondade sees on suundade kaupa aga suhteliselt suured soolised erinevused: naisi on oluliselt vähem IT-suunal ja meestega võrdselt loodusteadustes. 

Kuigi (kõrg)koolid saavad erialavalikuid veidi suunata, peetakse karjäärivalikutes põhiteguriks siiski kaaslaste, perede ja õpetajate mõju. Seda olulisem on selgete tegevuste kavandamine – alates põhikoolist näiteks tütarlastele teaduse ja tehnikaga ning poistele hoolduse, tervishoiuga seotud alade/valikute populariseerimine.

Noorte naiste ja meeste eriala- ja kutsevalikuid saab mitmekesisemaks kujundada siis, kui kutsenõustamissüsteemis on teadvustatud vajadus vabaneda soostereotüüpidest ja rakendatakse ajutisi meetmeid ühe või teise soogrupi valikute mõjutamiseks.